Nagu näha, siis paar korda aastas puhkeb minus õide Jaan Tatikas ja tekib vastupandamatu soov mmidagi kirjutada. Eks ta mul umbes sama jõudsalt edeneb ka kui Jaanil kahjuks. Tahaks olla ka selline sõnaosav nagu Täps (kes on kahtlaselt sarnane hetkel teles jooksva Maarja-Liis ilusa kikureklaami arstionuga) või Tuulike, aga ega kõgile ole kamalutega antud. Õnneks ei ole selle paari aasta jooksul keegi vist mu eepilisdramaatilisi kirjatükke lugenud. Igatahes endal on väga lõbus lugeda kui oled totaalselt unustanud, et oled midagi seesugust kirjutanud. Uskumatu, aga juba tunnen, et valetasin täna ühele härrale suud-silmad täis, et ei suuda kahte lauset peale keskkooli lõppu ritta seada. Ta soovis kohaliku kobrulehe jaoks valimiste puhul mõned read. Aga tõesti on selline tunne, et no ei tule. Loen oma kooliaegseid kirjandeid ja seda inimest tahaks kohe tunda, kes need kirjutas. Milline fantaasia ja arutlusvõime, kaunist emakeelest rääkimata :D
Hämmastav lugu - viimati olen kirjutanud täpselt aasta aega tagasi. Sügismasendus?
No comments:
Post a Comment